Kehvema tervisega inimesed hindavad tervishoiusüsteeme kriitilisemalt – Eesti ja 14 teise Euroopa riigi võrdlus

Taust. Mitmed uuringud on näidanud, et kehvema tervisega inimesed kalduvad olema tervishoiusüsteemiga vähem rahul kui parema tervisega inimesed. Samas on teada, et tervishoiusüsteemiga rahulolu võib sõltuda tervishoiusüsteemivälistest teguritest. Näiteks on erinevate riigisüsteemide rahulolude vahel tugev seos.Eesmärk. Võrrelda erineva terviseseisundiga inimeste rahulolu tervishoiusüsteemiga Eestis ja veel 14 Euroopa riigis ning analüüsida selle seost üldise rahuloluga riigisüsteemiga ning sissetulekute ja terviseteenuse saamisega.Metoodika. Artiklis on kasutatud Euroopa sotsiaaluuringu 2014. aasta vooru andmeid. Uuring on esinduslik 15aastaste ja vanemate tavaleibkondades elavate inimeste puhul. Andmeid koguti 2014. aastal silmast silma intervjuudega. Inimeste rahulolu tervishoiusüsteemiga mõjutavaid tegureid analüüsiti sammsammulise lineaarse regressioonianalüüsi abil.Tulemused. Tulemused näitavad, et inimese tervis ja rahulolu tervishoiusüsteemiga on enamikus Euroopa riikides omavahel seotud. Enamasti on kehvema tervisega inimesed tervishoiusüsteemi suhtes kriitilisemad. Rahulolu tervishousüsteemiga on seotud ka üldise rahuloluga riigi valitsusega. Austrias, Rootsis ja Sloveenias on kehvema tervisega inimeste kriitilisem hinnang tervishoiusüsteemile seotud üldise hinnanguga kogu valitsuse tööle. Eestis ning Belgias sõltuvad parema ja kehvema tervisega inimeste hoiakud eelkõige nende sissetulekust.Järeldused. Eestis on kehvema tervisega inimeste väiksem rahulolu tervishoiusüsteemiga seletatav eelkõige nende inimeste väiksemate majanduslike võimalustega. Eestis on vaja uurida sissetulekute täpsemat mõju tervishoiusüsteemi kasutusele. Eesti Arst 2017; 96(3):129–13

The role of Estonian teachers in the social mediation of children’s internet use

Õpetajatel on oluline roll laste ettevalmistamisel internetimaailmas toimetulekuks. Artiklis analüüsitakse Eesti õpetajate tegevust 9–16aastaste laste internetikasutuse sotsiaalses vahendamises, mille mõõtmiseks kasutati kaheksat tunnust EU Kids Online’i uuringust. Tulemused näitavad, et enamik Eesti õpetajatest on õpilaste internetikasutust sotsiaalselt vahendanud: üksnes 13% lastest ei suutnud meenutada, et nad oleks õpetajatelt kunagi juhiseid või informatsiooni saanud. Peamised erinevused Eesti õpetajate tegevuses ilmnesid keele ja asula suuruse puhul. Uuring lubab väita, et eesti keelt rääkivate ja väikestest asulatest pärit laste õpetajad vahendavad laste internetitegevusi aktiivsemalt ja mitmekülgsemalt ning pakuvad internetiohtude korral rohkem nõuandeid. See, kuidas on õpetajate tegevus ja laste kokkupuude internetiohtudega omavahel seotud, erineb vanuseja keelerühmiti. Internetis kahju kogemine ei ole seotud õpetajatepoolse sotsiaalse vahendamisega.  Summar

Magnetic susceptibility of Middle Ordovician sedimentary rocks, Pakri Peninsula, NW Estonia

Magnetic susceptibility (MS), its frequency-dependence and anisotropy of the Middle Ordovician Dapingian and Darriwilian sedimentary sequence from three sites (Uuga, Testepere and Leetse) in the Pakri Peninsula, NW Estonia are analysed in combination with the mineralogical composition. The study is based on 463 cores drilled at intervals of a few centimetres to a maximum of about 1 m. All the samples show low and positive MS, which suggests the presence of small quantities of paraand/or ferromagnetic minerals. The stratigraphic units of the three studied sites have a similar along-section appearance, which provides a base for a composite curve. The relatively higher susceptibilities are carried by secondary Fe-Ti oxides (Toila Formation), goethite ooids (Kandle Formation) and ferrous dolomite (Pae Member), whereas paramagnetic minerals are mostly responsible for the rest of the sequence. Considering the dependence of MS on regressive transgressive cycles (high/low MS within deposits of regressive/transgressive parts of the cycles, respectively), the MS data do not agree with sedimentologically derived sea-level compilations. The measured changes in MS in the Pakri Peninsula outcrops correlate at certain characteristic levels with those deposited in the deeper part of the palaeobasin (Viki core), indicating that the post-depositional iron mobilization within the sediments took place at least at a regional level. Because of post-depositional reorganization of ferromagnetic carrier minerals, the MS values may, however, not be used as a detrital proxy.Peer reviewe

The development of children and family policy in Estonia from 1945 to 2000

The paper gives an overview ofthe formation ofEstonian family policy in the periodfrom 1945 to 2000. Deeper analyses are dedicated to the most recent decade and to thefactors which have influenced family policy and the main objects of discussion. Forthat purpose statistics and interviews with policy makers are analysed. The paper comesto the conclusion that child and family policy carries traces ofhistory, different institutionsand traditions. Family policy has been classsified according to time period: 1945-1970, 1970-1990, and 1990 to present. The main characteristics of the most recentdecade's family policy include comparatively generous child benefits, a great dependencyof policy on political decisions, and the development of an initially plain andsimple children's and family policy towards a more complicated one

Reasons for Migration Reverse in Estonia

During the past 30 years migration trends in most European countries have revealed some signs of deconcentration. The aim of this paper is to analyse the reasons of such deconcentration. For that purpose we will give an overview of literature on reasons of migration turnaround and provide a deeper case analysis of one country - Estonia. In Estonia internal migration ? rst turned in favour of rural areas in 1983. The trends of deconcentration continued and rural population increased at the expense of urban population at least until the end of the 1990s. The Retrospective Estonian Living Conditions Survey of 1999 is used to analyze the possible changes in reasons for migration turnaround. That survey provides a unique opportunity for comparing reasons of migration during periods of concentration and deconcentration. In the empirical part of this paper deconcentration will be de? ned as an out? ow of population from administrative town borders into rural areas. We will not distinguish between particular types of deconcentration for practical reasons of data limitation. We are particularly interested in migration because migration seems to be the most important factor contributing to quick population changes

ESS in the context of transition studies

Editoria

Asterozoan pedicellariae and ossicles revealed from the Middle Ordovician of Baltica

Tinn, O. and Ainsaar, L. 2014. Asterozoan pedicellariae and ossicles revealed from the Middle Ordovician of Baltica