Nimmekanali stenoos (ahenemissündroom)

Nimmekanali stenoos avaldub tüüpiliselt neurogeense (spinaalse) klaudikatsiooni sümptomitega, mille korral kõndimine vallandab nimmest algava ja jalgadesse kiirguva valu ja tuimuse ning jalgade nõrkuse. Kui ei ole vastunäidustusi, tuleks radioloogilistest uuringutest alati eelistada magnetresonantstomograafiat teistele visual iseerimismeetoditele. Talutavate vaevuste ning säilinud hea funktsionaalse võimekuse korral rakendatakse esmalt konservatiivset ravi, mis seisneb valuvaigistite ning füüsikalise ravi erivormide kasutamises. Kirurgilise ravi näidustuseks on kestvale konservatiivsele ravile mittealluv tugev valu, järk-järgult kahanev kõndimisvõime (läbitav distants cauda equina sündroomi kujunemine. Eesti Arst 2010; 89(1):40−4

Arstiteaduskond uue õppeaasta hakul

Tänavu sügisel on teaduskondade keskseks küsimuseks ülikooli edasine areng ja selle saavutamine. Tuleb kokku leppida ja hinnata tulevikusuunad, ülikooli praegused tugevad ja nõrgad küljed ning see, mi l leni ja missuguse aja jooksul tahetakse jõuda. Nendele küsimustele tuleb vastata ausalt. Otsustada tuleb nii teaduskondades kui ka ülikoolis tervikuna, millistes valdkondades tegutseda. Selge on vaid üks, et kõike ei suudeta teha nii inimeste kui ka rahaliste võimaluste piiratuse tõttu. Eesmärkide määratlemisel aitab ausus ja julgus endale tunnistada, kus on kordaminekuid ja kus vajakajäämisi. Eesti riigi majandusseis ei luba eeloleval aastal muretuid aegu, kuid arstide koolituses ei saa nõudmised olla väiksemad praegustest, vaid pigem vastupidi. Seda enam peame ratsionaalsemalt kasutama neid inimesi ja seda raha, mis meil on. Üldine majanduslangus ja hindade tõus on muutnud õppejõudude ja teadusetegijate viimastel aastatel tõusnud palgad taas keskpäraseks võrreldes kas või tervishoiusektoriga. Keskmine aga ei motiveeri, vaid tekitab omasoodu keskpärasust, sest selles puudub tunnustus tehtud tööle. Eesti Arst 2008; 87(9):589−59

Tarmo Areda – neuroteaduste filosoofiadoktor

28. septembril 2006 kaitses Tartu Ülikooli neuroteaduse kraadinõukogu ees doktoriväitekirja Tarmo Areda. Doktoritöö “Kassilõhna tekitatud ärevuse mehhanismide käitumuslik ja neurogeneetiline uurimus närilistel” (“Behavioural and neurogenetic study of mechanisms related to cat odour induced anxiety in rodents”) valmis Tartu Ülikooli neuroteaduste doktorikoolis. Töö juhendajateks olid professorid Toomas Asser ja Alar Karis ning vanemteadur Sulev Kõks. Tööd oponeeris dotsent Atso Raasmaja Helsingi Ülikooli farmaatsiateaduskonna farmakoloogia ja toksikoloogia instituudist. Oponent märkis tunnustavalt, et tegemist on väga heal tasemel originaalse ning tervikliku eksperimentaalse uurimistööga

Neurokirurgia

Eesti Arst 2014; 93(2):104–10

Millest sõltub Eesti meditsiini jätkusuutlikkus?

Maailmas praktiseerib ca 6 miljonit arsti ning vastava hariduse saab omandada ligi 1800 ülikoolis. Kuigi esmapilgul tundub pakutav haridus erinevates ülikoolides olevat sarnane, on õpetuse sisus olulisi erinevusi. Õppekavadega püütakse tagada samadel alustel professionaalsed teadmised ja väärtused, arstlik suhtumine ja eetika, meditsiini teaduslik tagapõhi, kliinilised ning suhtlemisoskused, ülevaade rahvatervisest ja tervishoiukorraldusest, kliiniline mõtlemine ja teadustöö oskus. Eesti Arst 2004; 83 (9): 585–58

140 aastat professor Ludvig Puusepa sünnist

Eesti Arst 2015; 94(11):692–69

100 aastat professor Ernst Raudami sünnist

Eesti Arst 2015; 94(5):323–324 32

Kliinilise teaduse ideaalmaastik

Eesti Arst 2015; 94(2):58–5

Kolmiknärvineuralgiaga patsientide operatsioonijärgse elukvaliteedi muutuse hindamine

Taust ja eesmärgid. Kolmiknärvineuralgia on väga tugevat valu põhjustav ja elukvaliteeti halvendav haigus. Uurisime võrdlevalt selle raviks kasutatava mikrovaskulaarse dekompressiooni (MVD) ja kolmiknärvi ganglioni glütserooliblokaadi (GB) tõhusust ning eeldatavat mõju elukvaliteedile.Metoodika. Tegime kõigile MVDga või GBga 2002.–2013. aastal Eestis ravitud kolmiknärvineuralgia patsientidele, kellega õnnestus ühendust saada, ettepaneku vastata kolmele küsimustikule, et saada teavet nende ravieelse ja -järgse enesetunde ning haiguse mõju kohta elule.Tulemused ja järeldused. Kokku saime uuritud ajavahemikul ravitud 127 patsiendist tagasisidet 79-lt (62,2%). Valutugevus muutus MVD käigus 9,1 pallilt 1,7-ni ja GB puhul 8,3-lt keskmiselt 3,2-ni. MVD puhul kasvas aja möödumisel täielikult valuvabade patsientide osakaal, GB-l sellist mõju ei olnud. Söömis- ja/või rääkimishäire kadus protseduuri järel MVD puhul 66,7%-l ning GB korral 26,3%-l juhtudest, seejuures oli MVD tõhusam ka antikonvulsantide vajaduse vähendamisel. GBst invasiivsem MVD põhjustas patsientide hinnangul oluliselt rohkem nägemis-, kuulmis- ja/või tasakaalu- ning tundlikkushäireid. Emotsionaalse enesetunde küsimustiku 2. versiooni (EEK-2) ja peavalu mõju testi 6 (HIT-6) tulemustes olulisi erinevusi patsiendirühmade vahel esile ei tulnud. Mõlemad meetodid on kolmiknärvineuralgia ravis tõhusad. Haigusest tulenevate kaebuste ravis on vaadeldud võimalustest eelistatum MVD, kuid teatud olukordades tuleb esmavalikuna kaaluda ka ravi GBga.Eesti Arst 2017; 96(6):319–32

Dementne inimene – koormus ühiskonnale

Dementsussündroomiga inimesest kui koormusest ühiskonnale on alust rääkida vähemalt kolmest aspektist: finantskoormus riigile, psühhoemotsionaalne koormus hooldajale ning koormus meditsiini- ja sotsiaalabisüsteemile. Milline neist kolmest Eesti ühiskonnas praegu kõige rohkem tähelepanu väärib, vajab laialdast faktilist tõendusmaterjali. Arendamist ja toetust ning olukorra mõistmist riiklikul tasemel vajavad kõik valdkonnad