Neuropsühholoogia

Eesti Arst 2014; 93(5):289–29

Kognitiivse seisundi hindamine neuropsühholoogias

Kognitiivse seisundi hindamine pakub olulist lisainfot paljude neuroloogiliste ja psühhiaatriliste häiretega patsientide seisundi käsitlemisel. Hindamisel kasutatakse erinevaid teste ja katseid, analüüsides nii kvantitatiivseid tulemusi kui ka kvalitatiivset sooritust testide lahendamisel. See aitab täpsustada patsiendi vaimsete võimete taset, kognitiivsete kaebuste olemust ja neid tingivaid põhjusi ning seeläbi hõlbustab ravi planeerimist. Neuropsühholoogilised uuringud on olulised patsiendi funktsionaalse toimetuleku kindlaksmääramisel.Eesti Arst 2014; 93(5):276–28

Tsitaadi kasutamine argumendina 2011. aasta riigieksamikirjandites

http://www.ester.ee/record=b4434408~S1*es

Emotsioonide mõistmine ja selle areng eelkooliealistel lastel

http://tartu.ester.ee/record=b2504780~S1*es

Sõltlaste taasühiskonnastamine Lootuse Küla näitel

https://www.ester.ee/record=b5505882*es

Alter Baltics OÜ projektijuhtimise arendamine

https://www.ester.ee/record=b5265207*es

The impact of ash application on agricultural soils in terms of heavy metals and dioxins

Magistritöö Keskkonnakorralduse ja -poliitika õppekavalTuha kasutamine Eesti põldudel on lahenduseks liighappeliste muldade neutraliseerimiseks ja mulla viljakuse suurendamiseks. Põldudel kasutatakse nii põlevkivituhka kui ka puidutuhka, mis on mõlemad soojuse või elektritootmise jääkproduktid ehk jäätmed. Jäätmete taaskasutamine on võimalus järgida jätkusuutlikkuse ja ringmajanduse põhimõtteid, kuid tuhad võivad sisaldada ka erinevaid raskmetalle ja dioksiine. Tuhkasid kasutades peab silmas pidama, et ühe probleemi lahendamine võib tekitada hoopis järgmise, milleks on pinnase saastumine. Töö eesmärk oli teada saada, kas Eesti põldudel, kus on kasutatud tuhka, on suurenenud ohtlike saasteainete sisaldus, uurides selle tarbeks teaduskirjanduse põhjal tuhkades leiduvate saasteainete (raskmetallid ja dioksiinid) koguseid, tuha kasutuspiirkondi ja mahte põlluomanike andmete ja statistika andmete järgi ning leida võimaliku seost põllumullas raskmetallide sisaldustega. Töös kasutati Eesti riikliku mullaseire andmeid, mis on saadud ajavahemikul 2002 kuni 2023. Teaduskirjanduse ja uurimustööde põhjal analüüsiti tuhkades leiduvaid raskmetallide ja dioksiinide koguseid. Võeti ühendust põlluomanikega, kelle põldudel on seiratud riikliku mullaseire raames raskmetalle ning saadud andmete põhjal analüüsiti tuha kasutamisest tingitud raskmetallide sisalduse muutust mullas statistiliste testide abil Excelis ja Rstudios. Kuna puidutuhka ei olnud ükski uurimuses osalenud põlluomanik kasutanud, siis analüüsiti puidutuha kasutamise kohta Statistikaameti andmeid ja võrreldi neid väetiseregistri ja keskkonnalubadelt saadud ettevõttete andmetega, kellele on antud luba taimse materjali põletamise teel saadud tuhast väetist toota. Lisaks jaotati riikliku mullaseire punktid happelisteks ja neutraalseteks muldadeks ja võrreldi Excelis ja Rstudios statistiliste testide abil omavahel raskmetallide sisaldusi. Töö analüütilisest osast selgus, et olenevalt tuha tüübist ja fraktsioonist võib see sisaldada nii erinevaid raskmetalle kui ka dioksiine. Põlluomanike käest saadud andmeid analüüsides statistilisi erinevusi tuhatud ja tuhkamata põldude vahel ei tuvastatud. Töö abil jõuti ka varasemas uuringus viidatud järeldusele, et põlluandmete piiratud kättesaadavuse tõttu on raskendatud sarnaste uurimustööde läbiviimine ning tulevikus oleks vaja sama uuringut korrata tuha kasutamise andmestiku abil. Puidutuhkades võib esineda dioksiine üle EL väetisemääruse piirnormi, kuid kuna Eestis dioksiine põllumuldades ei seirata, oleks täiendavad uuringud vajalikud, et hinnata võimalikku saastumist või vajadust piirväärtuste kehtestamiseks.The use of ash on Estonian agricultural land is a solution for neutralizing overly acidic soils and increasing soil fertility. Both oil shale ash and wood ash are used in agriculture land, which are byproducts or waste materials of heat or electricity production. Reusing these waste products offers a way to follow the principles of sustainability and circular economy. However, as previous studies have shown, ashes may contain various heavy metals and dioxins, and their use must be considered that solving one problem could potentially cause another, like soil contamination. The aim of this study was to determine whether the content of hazardous pollutants has increased in Estonian agricultural land where ash has been applied. To investigate this, scientific literature was reviewed to assess the levels of pollutants (heavy metals and dioxins) found in ash, the regions and volumes of ash usage were identified using data from landowners and national statistics, and a possible correlation with heavy metal levels in the soil was analyzed. The study used data from Estonia’s national soil monitoring program collected between 2002 and 2023. Based on scientific literature and research reports, the amounts of heavy metals and dioxins in different ash types were analyzed. Landowners whose fields had been monitored for heavy metals within the national program were contacted, and the data were statistically analyzed using Excel and RStudio to evaluate whether ash application had changed the concentration of heavy metals in the soil. Since none of the participating landowners had used wood ash, data from Statistics Estonia was analyzed for wood ash use and compared with the Fertilizer Register and environmental permit data of companies authorized to produce fertilizers from plant-based ash. In addition, national soil monitoring points were classified as acidic or neutral based on specific conditions, and their heavy metal contents were statistically compared in Excel and RStudio. The analytical part of the study revealed that, depending on the type and fraction of the ash, it may contain various heavy metals and dioxins. An analysis of the data provided by landowners found no statistically significant differences between agricultural land treated with ash and those without. The study also confirmed a previously done study, that limited access to field-level data hinders the ability to conduct similar research and that future studies should use larger datasets on ash usage. Wood ash may contain dioxins exceeding the limit values set by the EU fertilisel regulation, but since these substances are not monitored in agricultural soils in Estonia, additional studies are needed to assess potential contamination or need to establish limit values

Tartu Ülikooli kaadrite komplekteerimine aastail 1919-1940

https://www.ester.ee/record=b5681203*es

The biodiversity of phytoplankton in small lakes of Estonia based on data from national monitoring

Bakalaurusetöö Kalanduse ja rakendusökoloogia õppekavalElurikkuse kaudu on võimalik määrata ökosüsteemi seisund, kvaliteet elupaigana, seega on oluline teada, kuidas mõõta ja jälgida elurikkust. Kuigi olemas on erinevaid meetodeid ja mõõdikuid, pole teadlaste seas konsensust, seda elurikkuse olemuse tõttu, mis on mitmetasandiline ning vajab kirjeldamiseks mõõdikut, mis väljendaks paljusid erinevaid atribuute. Töö eesmärgiks oli selgitada välja Eesti väikejärvede fütoplanktoni elurikkuse mõõdikute ennustatavus keskkonna andmete põhjal, eri alfa elurikkuse mõõdikute ennustatavuse erinevus, sõltuvalt kui suure kaalu annab mõõdik domineerivatele liikidele ning elurikkust kõige paremini seletavad muutujad. Analüüsid tehti riikliku seire andmete põhjal, mis on kogutud aastatel 2000-2020 Eesti väikejärvedest. Analüüsides kasutati lineaarset regressiooni (OLS) ja regulariseeritud regressiooni, et leida elurikkuse mõõdikute ennustatavus ja parimad seletavad muutujad. Selgus, et kõige paremini ennustatav oli elurikkuse järk 0.20 seega elurikkus oli paremini ennustatav, kui arvestati vähesel määral arvukate liikidega, kuid erinevus 0-järguga polnud suur. Olulistemaks muutujateks osutusid järve pindala, järve valgala suurus, kaldajoone keerukus, kaldajoone pikkus, rohumaa osakaal valgalal, põllumaa osakaal valgalal, soo osakaal valgalal ja ordoviitsiumi aluskivim, nendest viimased kaks olid negatiivse mõjuga elurikkusele. Käesoleva tööde analüüsidest puudusid vee keemia andmed, seega oleksid mõistlikud edasised uuringud, kus oleksid kasutada ka need andmed. Lisaks on sarnaste uuringute jätkamine oluline, et luua selgust elurikkuse mõõtmisel ja jälgimisel ning seeläbi ka paremini hinnata ökosüsteemide seisukorda.Biodiversity can be used to determine the status and quality of an ecosystem and thus knowing how to measure and observe biodiversity is of the utmost importance. Although there are many different methods and measures of biodiversity, there is no consensus among ecologists due to the nature of biodiversity which is multifaceted and thus requires a measure that could meet a large amount of properties. The purpose of this thesis was to determine the predictability of biodiversity measures of phytoplankton in small lakes of Estonia based on environmental data, the predictability of different types of alpha diversity measures based on the amount of weight given to abundant species by the measure and the best explanatory biodiversity variables. The analysis was conducted using data from national monitoring that was collected from small lakes of Estonia between 2000-2020. Linear regression (OLS) and regularized regression were the methods used for determining the most important attributes and the predictability of biodiversity measures. It turned out that rank 0.20 of biodiversity was the most predictable which means that biodiversity was best predicted when abundant species were weighted to a small degree, although the difference when compared to the predictability of rank 0 was miniscule. The most important attributes of biodiversity were lake area, size of the lake watershed, complexity of the lake shoreline, length of the lake shoreline, the proportion of grassland in the watershed, the proportion of farmland in the watershed, the proportion of swamp land in the watershed and Ordovician bedrock of which the last two impacted biodiversity negatively. Data on water chemistry was absent from this thesis thus further studies on this topic including such data would be useful. Additionally similar studies are important for better determining the status and quality of ecosystems by using biodiversity methods