A Comparison of the Referential Properties of Third Person Pronouns in Finnish and Estonian

Abstract: This paper investigates the referential properties of third person anaphors in two closely related languages, Finnish and Estonian. Previous crosslinguistic research has shown that the most salient referents are referred to with the most reduced referring expressions. Moreover, factors such as (i) grammatical role, (ii) word order and (iii) the main/subordinate clause distinction have been claimed to be correlated with referent salience. In this paper, we focus on how these factors influence the referential properties of the different members of the third person anaphoric paradigms in Finnish and Estonian. We use corpus evidence and native speaker survey data to investigate the referential properties of the Estonian forms and to compare them to the patterns observed for the Finnish pronoun hän ‘s/he’ and demonstrative tämä ‘this’ (see Kaiser, this volume; Kaiser 2000). Our preliminary results suggest that (i) the Estonian short pronoun ta ‘s/he’ patterns like the Finnish pronoun hän ‘s/he’, in that they both prefer to refer to subjects, and (ii) the Estonian demonstratives see/too ‘this/that’ resemble the Finnish demonstrative tämä ‘this,’ generally referring to non-subjects, postverbal NPs or subjects in subordinate clauses. Moreover, we find that the Estonian long pronominal form tema ‘s/he’ differs from the Finnish demonstrative tämä, despite their historical connection: As suggested by Pajusalu (1997), in Estonian, tema is used to refer to entities that contrast with something, whereas in Finnish tämä is used for entities low in salience (Kaiser, this volume). The implications of our findings for ‘accessibility hierarchy’-based approaches to reference resolution are also discussed

Hakkas sadama või ta hakkas sadama: kas eesti keeles on puhtvormiline alus?

Puhtvormilisest alusest ehk ekspletiivsest subjektist on lauseõpetust käsitlevas kirjanduses räägitud palju seoses germaani ja slaavi keeltega, hiljuti on teema esile tõusnud ka soome kõnekeele uurijate seas. Kuna eesti keel on geograafiliselt ja ajalooliselt seotud olnud kõikide ülalnimetatud keeltega, võib küsida, kas see asjaolu on oma jälje jätnud eesti keelt rääkivate inimeste keelekasutusse

Ilmar Tomuski mängulised ja humoorikad keeleraamatud

Artiklis käsitlen kaht Ilmar Tomuski sulest viimasel paaril aastal ilmunud raamatut, kus tuuakse välja eesti keele mitmetasandilisus, humoorikus, keerukus ja kummalisus. Mõtisklen siinses artiklis selle üle, kuidas selliseid pealtnäha meelelahutuseks mõeldud kirjandusteostest võetud materjali oleks võimalik kasutada keeleõppes. Näitan, et nimetatud raamatud on suunatud laiemale lugejaskonnale kui vaid noorem vanuserühm, ning pakun võimalusi eesti keele tundide mitmekesistamiseks Tomuski lugusid kaasates. Artiklis ei paku ma põhjalikku ülevaadet kõikidest peatükkidest, vaid koondan tähelepanu mõnele üksikule näitele