Runaway and walkaway stars from the ONC with Gaia DR2

Theory predicts that we should find fast, ejected (runaway) stars of all masses around dense, young star-forming regions. $N$-body simulations show that the number and distribution of these ejected stars could be used to constrain the initial spatial and kinematic substructure of the regions. We search for runaway and slower walkaway stars within 100 pc of the Orion Nebula Cluster (ONC) using $Gaia$ DR2 astrometry and photometry. We compare our findings to predictions for the number and velocity distributions of runaway stars from simulations that we run for 4 Myr with initial conditions tailored to the ONC. In $Gaia$ DR2, we find 31 runaway and 54 walkaway candidates based on proper motion, but not all of these are viable candidates in three dimensions. About 40 per cent are missing radial velocities, but we can trace back 9 3D-runaways and 24 3D-walkaways to the ONC, all of which are low/intermediate-mass (<8 M$_{\odot}$). Our simulations show that the number of runaways within 100 pc decreases the older a region is (as they quickly travel beyond this boundary), whereas the number of walkaways increases up to 3 Myr. We find fewer walkaways in $Gaia$ DR2 than the maximum suggested from our simulations, which may be due to observational incompleteness. However, the number of $Gaia$ DR2 runaways agrees with the number from our simulations during an age of $\sim$1.3-2.4 Myr, allowing us to confirm existing age estimates for the ONC (and potentially other star-forming regions) using runaway stars.Comment: 19 pages, 7 figures, accepted for publication in MNRA

Alaseljavaluga haige käsitluse põhimõtted

Alaseljavalu on levinud tervisehäire. Need haiged on perearstide, närviarstide, ortopeedide, reumatoloogide sagedased külastajad. Enamasti on tegemist hea prognoosiga, sageli iseparaneva mittespetsiifilise seljavaluga. Nii äge kui ka krooniline alaseljavalu võib olla ka ohtliku halva prognoosiga haiguse sümptomiks. Need seisundid on vaja õigel ajal diagnoosida ja ravida. Seljavaluga võib kaasneda ka radikulopaatia sümptomaatika. Kõikidel juhtudel, eriti retsidiveeruva, alaägeda ja kroonilise kulu korral on vaja täpsustada vaevuste põhjus. Esmaseks uuringuks on haige püstiasendis tehtud spondülogrammid, visualiseerimismeetoditest on eelistatuim MRT. Seljavaluga haige ravi on kompleksne (füsiaatriline ja medikamentoosne). Tähtsal kohal on haige nõustamine, tema aktiivne osavõtt raviprotsessist. Kirurgiline ravi on rakendatav kindlatel näidustustel. Eesti Arst 2010; 89(1):32−3

The viscous evolution of circumstellar discs in young star clusters

Stars with circumstellar disks may form in environments with high stellar and gas densities which affects the disks through processes like truncation from dynamical encounters, ram pressure stripping, and external photoevaporation. Circumstellar disks also undergo viscous evolution which leads to disk expansion. Previous work indicates that dynamical truncation and viscous evolution play a major role in determining circumstellar disk size and mass distributions. However, it remains unclear under what circumstances each of these two processes dominates. Here we present results of simulations of young stellar clusters taking viscous evolution and dynamical truncations into account. We model the embedded phase of the clusters by adding leftover gas as a background potential which can be present through the whole evolution of the cluster, or expelled after 1 Myr. We compare our simulation results to actual observations of disk sizes, disk masses, and accretion rates in star forming regions. We argue that the relative importance of dynamical truncations and the viscous evolution of the disks changes with time and cluster density. Viscous evolution causes the importance of dynamical encounters to increase in time, but the encounters cease soon after the expulsion of the leftover gas. For the clusters simulated in this work, viscous growth dominates the evolution of the disks.Comment: Added link to code developed for the paper, plus a couple new references. 11 pages, 6 figures. Accepted for publication in MNRA

Kaelavaluga haige käsitluse põhimõtted

Kaelavalu on levinud tervisehäire. Need haiged on perearstide, närviarstide, ortopeedide, reumatoloogide sagedased külastajad. Enamasti on tegemist hea prognoosiga, sageli iseparaneva mittespetsiifilise kaelavalu või kaelakangusega. Nii äge kui ka krooniline kaelavalu võib olla ka ohtliku halva prognoosiga haiguse sümptomiks. Need seisundid on vaja õigel ajal diagnoosida ja ravida vastava spetsialisti poolt. Valuga kaelas võib kaasneda ka radikulopaatia sümptomaatika. Kõikidel juhtudel, eriti retsidiveeruva, alaägeda ja kroonilise kulu korral on vaja täpsustada vaevuste põhjus. Visualiseerimismeetoditest on eelistatuim MRT. Kaela- ja õlavaluga haige ravi on kompleksne (füsiaatriline ja medikamentoosne). Tähtsal kohal on haige nõustamine, tema aktiivne osavõtt raviprotsessist. Kirurgiline ravi on rakendatav kindlatel näidustustel. Mittespetsiifilise kaelavalu ravis (sh kaelakangus) on esmasteks meetmeteks tavapärase aktiivsuse säilitamine ja adekvaatne valuravi.´ Eesti Arst 2010; 89(2):121−12

Unemeditsiin

Eesti Arst 2012; 91(5):25

Peavalud lapseeas

Peavalu on üks sagedasemaid arsti poole pöördumise põhjusi lastel ja noorukitel lihasluukonna ning kõhuvalude järel: seda esineb 54%-l lastest. Praegu on peavalude diagnoosimisel kasutusel rahvusvahelise peavaluhäirete klassifikatsiooni III väljaande esialgne ehk beetaversioon. Selle alusel jaotatakse peavalud kolme suurde rühma: primaarsed peavalud, sekundaarsed peavalud ja valulikud kraniaalsed neuropaatiad ning teised näo- ja peapiirkonna valud. Ka lastel nii nagu täiskasvanutel on kõige sagedasemad primaarsed peavalud, kuid oluline on diagnoosimisel välistada esmalt sekundaarsed peavalud. Järgneb õige peavalutüübi diagnoosimine ning seejärel sobivaimate leevendus- ja ravivõtete leidmine. Diagnostikas, haiguse kulu jälgimisel ning ravi tõhususe hindamisel on asendamatuks peavalupäevik. Primaarsete peavalude ravi hõlmab hoo ravi ja vajaduse korral profülaktilist ravi.Eesti Arst 2016; 95(4):242−24

Tüsistunud kuluga nefrootiline sündroom. Haigusjuhu kirjeldus

Nefrootilise sündroomiga lastel võivad tekkida trombemboolilised tüsistused 2–5%-l juhtudest. Põhjuseks on nefrootilise sündroomi korral esinev hüper-koagulatsioon. Sagedamini on haaratud algade süvaveenid, alumine õõnesveen või neerude veenid, harvem ajuveenid a venoossed siinused. Artiklis on kireldatud aju venoossete siinuste tromboosi juhtu idiopaatilise nefrootilise sündroomiga lapsel. Eesti Arst 2008; 87(3):210−21

Finlandisation or media logic? The Estonian–Russian border incident of 2014 in Finnish, Estonian and British press

This article examines the construction of the Estonian–Russian border incident of 2014, where an Estonian security officer ended captured by Russian authorities, in Finnish, Estonian and British press. It asks (a) How did the press construct the event and the actors in the reporting of the Kohver case in Finnish, Estonian and British press? What happened? Who did what? Who was responsible? What is the outcome of these constructions? Are there differences in national reporting? (b) Can ‘Finlandisation’ explain the discursive choices in the press constructions? By Finlandisation we refer to a hypothesis about the effects that the proximity of a major power in the context of international tension has on media discourse and culture more broadly. We argue that although the discourse of the Kohver case in Finnish, Estonian and British press could be subsumed under the term ‘Finlandisation’ in the case of the first two countries, a more fruitful approach would be to consider the discursive differences in the framework of the ‘domestication’ of news. This implies that explaining the tone of the news discourse is as much a matter of media logic as it is of underlying and/or implicit ideology

Spontaanne Willisi ringi oklusioon ehk morbus moyamoya

Kirjeldatud on intratserebraalse hemorraagia juhtu 15aastasel noormehel, kellel diagnoositi spontaanset Willisi ringi oklusiooni ehk moyamoya haigust. Meie teada on see esimene haigusjuhu kirjeldus Eestis. Noormehel esines haigusele radioloogiliselt iseloomulik ajuveresoonte arenguanomaalia koos tüüpilise kliinilise kuluga. Artiklis on antud ka lühike ülevaade haiguse olemusest, diagnoosimisest ning ravist. Eesti Arst 2005; 84 (11): 798–80

Sisekõrva implantatsioon. Sisekõrvaimplantaadiga patsiendid Eestis

Kuulmisnõrkus on kõige enam levinud sensoorne haigus kogu maailmas. Erinevate kuulmisnõrkuse vormide puhul on varajane rehabilitatsioon äärmiselt oluline, et vältida patsiendi sotsiaalse isolatsiooni kujunemist ning säilitada tema elukvaliteet ja karjääriväljavaated. Sensorineuraalse kuulmisnõrkuse puhul on esmaseks rehabilitatsioonivahendiks kuuldeaparaat, mille võimaluste ammendumisel rakendatakse sisekõrva implantatsiooni (SI). Esimene sisekõrva implantaat paigaldati 1978. a. Tänapäeval on SI laialdaselt aktsepteeritud kompleksne kirurgiline ning kuulmis- ja kõnestamisalane ravimeetod mõlemapoolse sügava sensorineuraalse kuulmisnõrkusega patsientidele. SI peamisteks kandidaatideks on kaasasündinud sügava kuulmisnõrkusega lapsed. Käesolev artikkel annab ülevaate kuulmisnõrkuse klassifikatsioonist ja diagnostikast, vastsündinute audioloogilisest sõeluuringust, samuti SI hetkeseisust Eestis. Eesti Arst 2009; 88(3):182−18